In Memoriam

Eha Keel sündis Muraste mõisas. Tema isa Aleks oli küla hinnatud akordionist ning ema töötas arstipraksisega külakogukonnas. Eha kasvas üles koos oma kahe õe – Sirje ja Helvega.

​

Tallinnasse siirdudes õppis ta saksa keelt ning just seal kohtus ta Ennoga, kellega koos rajas ta pere ja kasvatas üles kaks last – Heleni ja Verneri. Eha tööelu algas Tallinna vagunidepoos kunstnikuna, seejärel tegutses ta lasteaiaõpetajana, kuni leidis oma tõelise kutsumuse – õpetajana. Oma tööd tegi ta südame ja pühendumusega, jäädes truuks pedagoogitööle peaaegu elu lõpuni.

​

Vabal ajal armastas Eha lugeda – eriti ilukirjandust ja ajaloolisi teoseid. Talle pakkus rõõmu ka lillede ja taimede eest hoolitsemine suvekodus, Piilu külas asuvas Eha talus, mille omal ajal kinkis tema armastav õde Helve.

​

Eluõhtu saabudes kolis Eha koos oma abikaasa Ennoga Võrumaale, Krabi Hooldekodusse. Kahjuks saabus ootamatult raske diagnoos – kaugele arenenud maksavähk – mis kustutas tema eluküünla ootamatult kiirelt.

​

Eha jäävad leinama abikaasa Enno, poeg Verner, tütar Helen ning lapselapsed Henrik, Gren, Annegret ja Herman.

​

Aitäh sulle, Eha – truu naine, kannatlik ema ja pühendunud õpetaja.
Olgu su teekond manalateele kerge ja rahulik.